Lääne-Harju valla haridusvaldkonna infokiri 

Klooga koolimajas oli eriline kevad

Klooga koolimaja kevadest kirjutab Nele Lavrikov Klooga koolimaja õppejuht.

Kui igal kevadel laseme lendu oma kuuendikud, siis sel kevadel me seda ei teinud. Ei tee seda ka järgmisel ja ülejärgmisel kevadel. Klooga koolimajas tuleb taas lõpupidu ja pesahülgamine alles aastal 2026 meie oma 9. klassi õpilastel. Jah tõesti, meie suur unistus on täitumas, me hakkame kasvama 9-klassiliseks kooliks. Oleme selle nimel kõvasti tööd teinud. Meid on toetanud vanemate ja laste soov mõte teoks teha. Meie õpetajad tegid sel õppaastal veel rohkem tööd kui tavaliselt, lisaks oma tavategevustele panustasid nad oma vaba aega Lodijärve Kooli põhimääruse ja õppekava tegemisse. Hoolimata suurest koormusest tehti seda innuga, sest luuakse ju oma kooli, kus lastel on hea õppida ja õpetajal hea õpetada.

2022/2023 õppeaastal toodi Klooga koolimajja mitmeid uuendusi. Neist suurimad olid üldõpetus 1.-2. klassis koos kujundava hindamisega, mis kasvab edasi järgmistesse klassidesse. Meie koolis alustati inglise keele õpetamist 1. klassis keelekümbluse metoodika alusel, katsetati inglise keele õpetamist temporühmades ning osaliselt kasutati eesti keele ja matemaatika õpetamisel samuti temporühmade võimalusi. Veebruaris asus meie kooli tööle teraapiakoer Sofi, kes on lastele toeks lugemise õppimisel. Meie laste seas on muutunud ülipopulaarseks liikumistunnid, kus õpetaja Siimul on täiesti uus ja mänguline lähenemine spordile - lapsed treenivad end märkamatult läbi liikumismängude. Meie koostöö Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide kooliga sai hoo sisse ning õpilased osalesid muusikakooli tundides Kloogal. Uuel aastal plaanime koostöö uuele tasemele viia, tagades muusikatundide ajal osalemise muusikakooli pilliõppes. Loodame, et läbi lõimingu leiab nii mõnigi laps tee muusikakooli.

Sel kevadel valmis Lodijärve Kooli laul, mille sõnade ja viisi autor on meie oma õpetaja Elviira Maasalu, sügav kummardus talle imelise kingituse eest. Õpetaja Elviira juhendamisel laulis KLOKOKO (Klooga kooli koor) end ka laulupeole.

Lisaks uuendustele õppetöös oleme me kasvav kool nii mitmeski mõttes. Igal aastal kasvame klassi võrra, et saada 9-klassiliseks põhikooliks. Sellega kaasneb õpilaste arvu tõus. Sel kevadel me lõpetasime õppeaasta 63 õpilasega. Suvel on kindlasti veel liikumisi, kuid hetkel on näha, et alustame uut õppeaastat koolimajas, kus on üle 80 õpilase. Kuidas me siis ära mahume? Uuel õppeaastal püüame veel hakkama saada. Meil on hea naaber Lääne-Harju Kultuurikeskuse Klooga maja ehk rahvasuus Noortekas, kes on valmis meid vajadusel lubama päeva esimeses pooles oma ruumidesse. Samas käib vilgas töö Lodijärve Kooli juurdeehituse tarvis ja pean tunnistama, et valmiv projekt on ootamist väärt.

Sel aastal lõpetasid mõned meie õpetajad ülikooli. Eripedagoogika bakalaureuse kraadi said  õpetajad Kerttu ja Kärt ning  Nele. Meie õpetajad on väga õpihimulised – veel neli õpetajat käib ülikoolis. Meie õpetajad on igati oma õpilastele eeskujuks!

Kui on soovi meie kooli õppima asuda, siis langetage oma otsus sel kuul! Veel on pisut ruumi!

Carmela Sirvi (Laulasmaa Kool), Nele Lavrikov (Klooga koolimaja), Jaanus Saat, Kärt Seisonen (Klooga koolimaja), Kerttu Lohu (Klooga koolimaja)

Eestikeelsele õppele üleminekuga seotud nõustamine

Natalja Kanysheva, eestikeelsele õppele ülemineku töörühma juht, Paldiski lasteaia Sipsik direktor

Viimasel ajal on üleminek eestikeelsele õppele äratamas üha suuremat tähelepanu. See oluline samm omab sügavaid tagajärgi haridusasutustele ning nõuab tarka ja pädevat lähenemist. Selles kontekstis mängib nõustamiseprotsess olulist rolli, tagades pikaajalise koostöö ja turvalisuse ülemineku.

Oleme juba saavutanud edu üleminekul eestikeelsele haridusele Lääne-Harju vallas. Oleme välja töötanud põhjaliku tegevuskava eesti keelele üleminekuks ja alustanud tihedat koostööd nõustaja Natalia Kondiga Haridus- ja Noorteametist. Tema väärtuslik kogemus on aidanud meil struktureerida tegevuskava kõigil tasanditel ning oleme teinud otsuse pikaajalise koostöö kasuks, usaldades täielikult tema toetust personali arendamisel ja vajalike muudatuste elluviimisel.

Nõustamise peamine eesmärk on tagada arusaadavus ja selgus ülemineku käigus eestikeelsele õppele. Koostöös nõustajaga oleme välja töötanud põhjaliku strateegia, mis tagab protsessi süsteemsuse ja järjepidevuse. Nõustamise oluliseks aspektiks on turvalise ja usaldusliku õhkkonna loomine. Oleme saavutanud tõhusa suhtlemise ja avatud arvamuste vahetuse Natalia Kondiga. See on võimaldanud arutada mitmekesiseid teemasid, mis on seotud üleminekuga eestikeelsele õppele ja saada väärtuslikke soovitusi ja nõuandeid.

Nõustamisprotsess mängib olulist rolli personali arendamisel ja toetamisel ning haridusasutuse juhina on see küsimus mulle eriti oluline. Oleme juba arutanud võimalust teha koostööd kovisiooni raames, kus nõustaja toimiks meie personali toetajana. Vajadusel saab Natalia Kond aidata kovisiooni juhte koolitamisel.

Eestikeelsele õppele tõhusaks üleminekuks kavatseme korraldada arenduspäeva meie valla kõikidele haridusasutuste juhtidele. Natalia Kond osaleb lasteaia Sipsik lastevanemate klubi "Lapsepõlve pärusmaa" koosolekul, kuhu kutsutakse ka kooliõpilaste vanemad. Soovime kaasata kõiki osalejaid, sealhulgas lapsevanemaid, õpetajaid ja haridustöötajaid.

Haridusasutused koostavad üksikasjalikke tegevuskavasid üleminekuks eestikeelsele õppele, hõlmates kõiki muutuste aspekte. Oluline on dokumentatsiooni süstematiseerimine, mille käigus pööratakse tähelepanu põhimäärustele, strateegilistele plaanidele, õppekavadele ja sisehindamissüsteemidele. See on vältimatu eestikeelse õppe tõhusaks rakendamiseks.

Me oleme täielikult teadlikud selle ülemineku olulisusest ja mõistame, et meil seisab ees veel palju tööd. Partnerlus Natalia Kondiga on selle protsessi oluline osa. Tema teadmised ja kogemused aitavad välja töötada optimaalsed õppemeetodid ja strateegiad ning toetavad meie meeskonda eesti keele integreerimisel õppeprotsessi.

Kutsume kõiki huvitatuid toetama meie jõupingutusi ja aktiivselt protsessis osalema.

Vladislav Lušin - tulevane Laulasmaa Kooli direktor

Need kaks kogemust – töö Noored Kooli sihtasutuses ja õpingud koolijuhtide järelkasvuprogrammis – on mõjutanud kindlasti väga suurel määral minu haridusalast visiooni, kuid ka viimane aasta, mida olen pühendanud Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse Kooli käima tõmbamisele, on samuti jätnud minu tõekspidamistele oma jälje.

Esiteks, usun, et haridussüsteemi (ja eriti kõigile kohustusliku põhihariduse) üks põhiline eesmärk on anda kõigile õpilastele võrdsed võimalused edasiste valikute tegemiseks. Seetõttu on minu jaoks väga oluline, et põhikoolis leiaksime võimalikult palju võimalusi õpilaste individuaalseks suunamiseks ja toetamiseks eesmärgiga välja selgitada koos õpilasega, mis on tema tugevused, arengukohad ja unistused. Sageli vajavad noored, kelle unistus ei lähe nii hästi kokku õpetajate ja teiste täiskasvanute ettekujutusega „tavalisest“ õpiteekonnast või karjääriredelist, rohkem tuge ning ma näen, et kooli ülesanne (loomulikult koostöös koduga!) on aidata sellistel noorel tuvastada ning seejärel ka saavutada oma arengueesmärgid.

Teiseks, olen veendunud, et kool peaks olema koht, kus õpib ja areneb igaüks – mitte ainult õpilane, vaid ka õpetaja, tugispetsialist ja koolijuht. Minu soov on kujundada koolis organisatsioonikultuuri, kus kolleegid julgevad rääkida avatult nii õnnestumistest kui ka väljakutsetest ning on valmis otsima koos parimaid praktikaid ja lahendusi igale olukorrale. Olles juba suhelnud üsna mitme tulevase kolleegiga, olen üha rohkem kindel, et nii võimeka meeskonnaga oleme valmis liikuma sellise organisatsioonikultuuri poole.

Minu järgmine õppeaasta kindlasti ei saa olema lihtne, kuna alustava koolijuhina on mul väga palju õppida nii sellest tööst üldiselt kui ka Laulasmaa Kooli kohta, kuid usun, et koostöös koolimeeskonna, vallavalitsuse ja teiste valla koolide juhtidega saan ma selle väljakutsega hästi hakkama. Asume tegudele ja oleme kontaktis!

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine

Lastekaitsepäeval toimus beebipidu

Padisel toimus meeleolukas päev lastele ja noortele

Autor: Mihkel Tikerpalu, Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli direktor, Lääne-Harju valla laste- ja noortepäeva kaaskorraldaja

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, mida traditsiooniliselt tähistatakse 1. juunil, pööratakse erilist tähelepanu laste heaolule ja õigustele. Päeva, mille tähistamise ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika, raames toimub laialdaselt meeleolukaid ja emotsionaalseid sündmusi. Lääne-Harju valla laste- ja noortepäev leidis esmakordselt aset sel aastal, 2. juunil Padise Rahvamaja õuealal.

Lääne-Harju valla laste- ja noortepäeva kontseptsioon tekkis kahest rööbiti arenenud ideest – ühelt poolt soovisid Padise aktiivsed elanikud korraldada peredele lõbusa ja hariva päeva, teisalt küpses Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Koolis mõte pakkuda kohalikele noortele võimalust teineteisele esineda, aga samas tutvuda ka erinevate huvihariduslike võimalustega. Kahest ideest sulandus kokku päev, mille raames oli esinemisrõõmu, õppimisvõimalusi kui lihtsalt lõbusat olemist, kuulamist ja vaatamist.

2. juunil toimunud laste- ja noortepäev algas kohalike noorte „Vaba Lavaga“, mille raames astusid üles õpilased Padise ja Vasalemma Põhikoolist, kahest Paldiski koolist, Kloogalt ja Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Koolist. Laste ja noorte esinemiskavade järel said huvilised päeva jooksul osa teatrietendustest – üles astusid klounid Piip ja Tuut ning vaimuka etenduse andis improteater IMPEERIUM –, Partner Akro sportlikust ja graatisliselt esinemisest ning muusikast – lavale astusid Eesti laulutähed Märten ja Merit Männiste ning Getter Jaani. Hariva nüansi andsid päevale Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli töötoad, Meelis Pääro robootika workshop ning väljapanekud Politsei- ja Piirivalveametilt, Ämari Lennubaasilt ja vabatahtlikelt päästjatelt. Meeleoluka päeva lõpetas disko Padise Rahvamaja saalis.   

Lääne-Harju valla laste- ja noortepäeva korraldajad tänavad kõiki osalejaid ning toetajaid!

Tööpakkumised Lääne-Harju valla koolides ja lasteaedades

mai 2023