ROHEVALD APRILLIS

Valmis Lääne-Harju ja Saku valla ringmajanduse toimimis- ja rahastusmudeli analüüs

Ühist projekti ajendas koostama teadmine, et jäätmetest tingitud keskkonnamõjude vähendamisel ning jäätmete ringlussevõtmise ja materjalide taaskasutamise suurendamisel on oluline arvestada jäätmehierarhia põhimõtetega – esimene prioriteet on jäätmetekke vältimine, teine korduskasutuseks ettevalmistamine, kolmas materjali ringlussevõtt ning alles seejärel muu taaskasutus (nagu põletamine, tagasitäitmine) ning kõige viimane võimalus peaks olema jäätmete prügilasse ladestamine. Projekti eesmärgiks seadsime jätkusuutliku, kohalikul tasandil toimiva korduskasutamise toimimis- ja rahastusmudeli väljatöötamise, et pikendada toodete eluiga ja suunata juba olemasolevad materjalid ja esemed oma kogukonnas tagasi ringlusesse, seejuures vähendades jäätmeteket ja ressursikasutust nii materjalide tootmises, transpordis kui ka hilisemas jäätmekäitluses.

Koostamisel viidi läbi ka küsitlus kogukonnas ning aruteluseminarid, samuti küsitlus ettevõtjate seas. Kokkuvõtvalt saab öelda, et ringluspunktide võrgustiku potentsiaal vallas on arvestatav, üle poolte küsitlusele vastanutest viskab ära korduskasutuspotentsiaaliga jalanõusid, riideid, tekstiile, kolmandik viskab elektroonikat, neljandik mööblit ja ehitusmaterjale. Iga neljas pigem viskab kasutatud asjad ära, st potentsiaali asjade taaskasutusse võtmiseks on. Ringluspunktid tuleks sisse seada hajusalt valla tihemini asutatud ja kergesti ligipääsetavatesse punktidesse, et annetamine asjade ära viskamise asemel võimalikult mugavaks teha. Paranduskeskuse potentsiaal on samuti olemas, kuigi alustada ja elanike tegelikku valmidust erinevate asjade parandamise õppimiseks, tuleks piloteerida paranduskohvikute raames. Valla hajusust ja elanike arvu silmas pidades tõenäoliselt ei ole võrgustiku loomine mõistlik. Ettevõtjatel tekkivate ja paranduskeskustes/ringluspunktides kasutamiseks sobivate jääkide ringluse potentsiaal on küsitav. Ettevõtjad olid küsimustikule vastamisel passiivsed, kolmandikul kordus- või taaskasutatavaid materjalide jääke ei teki, tooteid üle ei jää. Jäägid ning kogused on väga erinevad, kogukonna võimalused neid kasutada pigem piiratud.

Analüüsi tulemusel pakuti välja paranduskohviku, parandustoa, ringluspunkti, kogukonna ringluskeskuse ning ehitus- ja lammutusjäätmete ringluspunkti toime- ja rahastusmudelid. Töö tulemused on aluseks kohalikku ringmajandust toetavate edasiste tegevuste kavandamisel ning samuti sisendiks valla jäätmekavasse.

Analüüsi viisid läbi Civitta Eesti AS ja OÜ Alkranel ja see on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekt nr 2021-2027.5.01.22-0014).

Analüüsi lõpparuanne on leitav valla kodulehelt.

Üleskutse kohalikele korduskasutuse ja ringmajanduse huvilistele meistritele - anna enda tegemistest teada!

Anna endast teada, kui Sa pakud erinevate toodete parandusteenuseid, õmbled, restaureerid või (re)disainid ja oled valmis oma tegevusi tutvustama ning pakutavaid teenuseid valla ringmajanduse võrgustikus jagama. Samuti on oodatud info olemasolevate parandustubade ja teiste ruumide kasutuse võimaluste kohta, kus saab kas iseseisvalt või meistri kaasabil parandada, õmmelda, teha käsitööd vms või kus on paranduskohviku korraldamise potentsiaali.

Kontaktisik: keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja Kerli Lambing,

e-post kerli.lambing@laaneharju.ee

Riideringlus tuba Padisel

Koduümbrused korda

Kevad on käes ja loodus ärkab ellu, tuues endaga kaasa soovi värskendada ja korrastada kodu ning koduümbrust.

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri ei keela lõkke tegemist, kuid keelab jäätmete põletamise. Lõkkes ja koduahjus tohib põletada vaid kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi ning kinnistu piires võib põletada aia- ja haljastujäätmeid eeldusel, et järgitakse  tuleohutusenõudeid. Oluline on tagada, et selle tegevusega ei häiritaks naabreid.

Kahjuks näeme sageli tossamas lõkkeid, kus põletatakse ebasobivaid esemeid nagu vana mööbel, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed ja muu kasutuks muutunud kraam. Selliseid asju kindlasti lõkkesse panna ei tohi.

Jäätmete põletamine on keelatud, kuna see kahjustab keskkonda ning inimeste tervist. Jäätmete põletamisel tekkinud mürgised ained saastavad mitte ainult õhku, vaid ka maapinda, jõudes sealt aiasaadustesse ja kandudes edasi põhjavette.

Kui märkad jäätmete põletamist või jäätmetega ettevalmistatud lõkkekohta, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

Kõige parem viis jäätmetest vabanemiseks on need liigiti koguda ja jäätmevedajale üle anda või viia jäätmed jäätmejaama, kuid paljutki on võimalik ära viskamise asemel uuele elule suunata. Vanale mööblile võiks proovida esmalt uut omanikku leida ja kui see ei õnnestu, siis alles tellida suurjäätmete vedu jäätmevedajalt. Samuti saab oma üleliigseid puhtaid ja terveid asju nagu riided ja kodukraam anda uuele ringile, kasutades ära vallas toimuvaid kogumisringe. Tänapäeval on erinevate sotsiaalvõrgustike kaudu imelihtne ülejäävat kraami teistele pakkuda.

Aiatööd ning koristus pärast talve. Tuletame meelde aia- ja haljastujäätmetega ümberkäimise võimalused.

Puulehed, oksad ja muud haljastujäätmed ei kuulu olmeprügi hulka. Need on biolagunevad aiajäätmed ning neid tuleb eraldi koguda. Soovitame aia- ja haljastujäätmed kohapeal kompostida, kuna see on parim viis tagada, et toitained jõuavad tagasi mulda. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas oma kinnistul.

Kui sul ei ole võimalik aia- ja haljastujäätmeid kompostida, siis on Lääne-Harju valla elanikel võimalik kaks korda aastas tellida biolagunevate aia- ja haljastujäätmete äravedu ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. novembrini. Selleks tuleb jäätmevedajale teada anda äraantavate jäätmete ligikaudsed kogused. Seejärel teavitab jäätmevedaja hiljemalt 3 tööpäeva jooksul veo toimumise kuupäeva.

Äraantavad aia- ja haljastujäätmed peavad olema pakitud pealt suletud ja kergesti teisaldatavatesse kilekottidesse ning sisaldama üksnes aia- ja haljastujäätmeid. Kilekotid tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud asukohta, nt olmejäätmete mahuti vahetusse lähedusse, värava kõrvale vmt. Kasutatavatele kilekottidele erinõudeid ei ole, kuid kotid peavad olema vastupidavad, et neid oleks võimalik jäätmeveokisse tõsta.

Aia- ja haljastujäätmete äraveo hinnad on järgmised:

Lääne-Harju valla jäätmevedaja on Eesti Keskkonnateenused AS, e-posti aadress tallinn@keskkonnateenused.ee, telefon 6400 800. Tellimuses tuleb ära märkida tellija nimi (kliendi- või lepingu number, mille leiab kõige kergemini arvelt), jäätmete asukoha aadress ning kogus.

Lisaks eeltoodule on Lääne-Harju valla elanikel võimalus aia- ja haljastujäätmeid tasuta üle anda Keila jäätmejaama.  Selleks, et soodustus rakenduks, tuleb kindlasti kaasa võtta ID-kaart.

JÄÄTMEJAAMADE INFO

Karjaküla jäätmejaam (Tõmmiku küla, Tõmmiku tee 8)

Avatud: E 09.30-18.00; K 09.30-18.00; L 09.00-16.00. T, N, R, P suletud.

Lisainfo: telefonilt 5449 0921 jaama lahtiolekuaegadel; e-mail: tallinn@keskkonnateenused.ee.  

Riiklikel pühadel on jäätmejaam suletud. Isikute tuvastamine toimub ID-kaardi alusel kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Lääne-Harju valla elanikele on ohtlike jäätmete äraandmine tasuta.

Paldiski jäätmepunkt (Peetri tn 4, Paldiski linn)

Avatud: T 09.30-18.00; N 09.30-18.00; P  09.00-16.00. E, K, R, L suletud.

Lisainfo: telefonilt 5470 0493 jaama lahtiolekuaegadel; e-mail: tallinn@keskkonnateenused.ee.

Riiklikel pühadel on jäätmepunkt suletud. Isikute tuvastamine toimub ID-kaardi alusel kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Lääne-Harju valla elanikele on ohtlike jäätmete äraandmine tasuta.

Keila jäätmejaam (Uus-Paldiski tee 6, Keila linn)

Avatud K-R 10-18; L-P 10-14. E, T suletud.

Lisainfo: telefon 5304 1170; e-mail: jaatmejaam@keila.ee.

ID-kaardi esitamisel rakendub Lääne-Harju valla elanikele soodsam jäätmete loovutamise hind.

Jäätmete teemaline infotund korteriühistutele

7. mail kell 17.00-18.30 toimub vallavalitsuses (Rae tn 38, Paldiski) teine korteriühistutele mõeldud jäätmete teemaline infotund, kus Tootjavastutusorganisatsioon OÜ esindaja räägib, kes, miks ja eelkõige – kuidas peaks jäätmeid liigiti koguma ning millised võimalused on jäätmemajanduse parimaks korraldamiseks. Infotunnis on võimalus saada individuaalset jäätmenõustamist. Osalemine kohapeal ja veebis (eelregistreerimisega). Registreerimine lõpeb 01.05.2024.

Kogumisringid Lääne-Harju vallas

Keskkonnahoidlike sündmuste minimaalsed nõuded

Tuletame meelde, et alates 2023. aasta juulist peavad kõik Lääne-Harju valla avalikus ruumis sündmuste korraldajad pöörama tähelepanu ka ürituse keskkonnahoidlikkusele. 

Lääne-Harju valla avalikus ruumis sündmust korraldates on kohustuslik täita keskkonnahoidliku avaliku sündmuse korraldamise juhendis välja toodud minimaalse taseme nõuded. Need nõuded kehtivad vallavalitsuse kui ka allasutuste ürituste puhul. Keskkonnahoidliku avaliku sündmuse korraldamise juhendi leiad Lääne-Harju valla kodulehel.

Minimaalse taseme nõuded on:

Toitlustamisel kasutada korduskasutatavaid nõusid, söögiriistu ja serveerimislahendusi (nt taldrikud, kausid, joogitopsid, joogitopside kaaned, noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad, kõrred, joogisegamispulgad). Keelatud on kasutada plasti sisaldavaid ühekorranõusid ja -söögiriistu.

Meenete ja kingitustena ei jagata ühekordse kasutusega asju v.a toit. Osalejaid tuleb teavitada meenete ja kingituste soovi korral tagastamise võimalusest.

Kutsed, infomaterjalid tuleb võimalusel esitada elektrooniliselt.
Osalejate nimekaardihoidjaid ja kaelapaelu peab olema võimalik korduskasutada. Korraldajal tuleb osalejaid teavitada nimekaartide ja kaelapaelte tagastamise võimalusest.

Järelejäänud söögikõlbulikule toidule on tagatud kasutus:
annetamine või kaasavõtmine, eelistatavalt korduskasutatavates anumates. Söögikõlbulikku toitu ära visata ei tohi! Lääne-Harju vallas on söögikõlblikku toitu võimalik jagada toiduringluskappide abil, mis asuvad Paldiskis, Laulasmaa, Leholas, Vasalemmas, Padisel, Kloogal ja Ämaris.

Sündmuse korraldaja on kohustatud tagama sündmusel jäätmete liigiti kogumise. Jäätmete liigiti kogumise kohustus kehtib nii osalejatele kui ka korraldajatele ja kauplejatele. Külastajatelt jäätmete kogumise liigid sõltuvad ürituse iseloomust, minimaalselt tuleb koguda eraldi:

• segaolmejäätmed
• biojäätmed
• pandipakend (kui seda üritusel tekib)
• plast- ja metallpakend, joogikartong (kui seda üritusel tekib)

Sündmusel kasutatavad prügikonteinerid või jäätmeraamid peavad olema tähistatud sinna kogutava jäätmeliigi nimetusega eesti keeles ning vajadusel ka võõrkeeltes. Tähistamiseks kasutatakse vastavat värvi piktogramme.

Kolmes keeles (eesti, vene ja inglise) piktogrammid saab kasutamiseks alla laadida: https://liigitikogumine.ee/et

Liigiti kogumise juhenditena kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendeid: https://envir.ee/liigiti-kogumisejuhendid-ja-sildid

Korduskasutatavate nõude, söögiriistade ja serveerimislahenduste kogumiskoht (nt kast, automaat) peab olema prügikonteineritest selgelt eristatav.

Lääne-Harju valla kogukondade sündmuse korraldamise vahendite nimekiri, mida on võimalik laenutada oma ürituse tarbeks on leitav SIIN

Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Ka ühekordselt kasutatavad biolagunevast või biopõhisest plastist eelnevalt nimetatud tooted on antud keelu all (nt biolagunevast plastist valmistatud taldrikud). 

Lääne-Harju valla elanik, jätkusuutliku elu entusiast ning RingKarbi asutaja Katarina Papp on rääkinud biolagunevatest nõudest

Kui arvad, et papist tops läheb paberi ja papi konteinerisse ja komposteeritav karp bioprügisse, siis oled täiesti loogiliselt mõtlev inimene. Tõde on aga see, et kui valid poest papist topsi või rõõmustad, kui restoranist saad toidu komposteeritavas karbis, sest see tundub keskkonnasõbralikum, siis oled sattunud rohepesu ohvriks.

Selleks, et tops käte vahel läbi ei vettiks, on “papptopsid” vooderdatud plastikkihiga. See tähendab, et papist topside, kausside, taldrikute näol on tegemist komposiitmaterjaliga – koos on papp ja plastik. Neid kahte materjali omavahel eraldada võimalik ei ole ja see ongi põhjus, miks need ümbertöötlusesse ei jõua. Eestis visatakse IGAS TUNNIS ära 8000 ühekordset kohvitopsi.

BIOLAGUNEV, MIS TEGELIKULT EI LAGUNE

Lisaks papptopsidele ja -karpidele on mitmed keskkonnateadlikud toidukohad ja üritusekorraldajad võtnud kasutusele biolagunevad või komposteeruvad nõud. Selliste keskkonnasõbralikuna tunduvate pakendite probleem on aga selles, et need lagunevad ainult kindlates tingimustes, mida võimaldab tööstuslik komposter, kus temperatuur läheb kõrgemale, kui tavakompostis. Paraku ei ole Eestis ja enamikes teistes riikides selliseid kompostreid veel olemas. 

Rohejaht

Kuusakoski Eesti Rohejaht on lõppenud!

Kokku osales rohejahil 14 461 last ja noort, neist 883 Lääne-Harju vallast!

Rohejahti pidasid 25 klassi ja lasteaiarühma Paldiski Ühisgümnaasiumist, Padise Põhikoolist, Lodijärve Koolist, Paldiski Vene Põhikoolist, Paldiski Lasteaed Naerulind, Paldiski Lasteaed Sipsik, Laulasmaa Lasteaiast ja Lustipesa lasteaia kõigist kolmest majast! Rohejahil loositi ka auhindu ning ühe neist sai Paldiski Ühisgümnaasiumi 8. klass, kes sai pääsmed 19. aprillil toimunud suurejoonelisele lõpukonverentsile! Muide, sealt koolist võtsid osa kõik klassid - 1st 12ni!

Rohejahi rohekonverents

19. aprillil Telia peamajas toimunud rohekonverentsile kogunes ligikaudu 400 noort, et panna pidulik punkt edukale kampaaniale. Päev esimeses pooles tulid kohale lasteaialapsed ja kuni 4. klassi noored, kellel avanes võimalus tegevuskaartide abi tutvuda kampaania korraldajatega, panna proovile oma teadmised keskkonnast ning mängida Prügihundi jääteme sorteerimise mängu.

Päev jätkus ühistegevusega õues, kus toimus Kuusakoski romuauto purustamine ning Lilleküla vabatahtliku pääste ja kiirabi korraldatud ühisharjutus, mille eesmärk näidata kuidas päästa inimene avariilisest autost.

Päeva viimane pool, kus osalesid 5-12.klassi noored, algas Kliimaministri Kristen Michali tervitussõnadega ning jätkus taaskasutuse ja tarbimise vähendamise teemalise paneeldiskussiooniga, mida juhtis Noorte Keskkonnanõukogu. Põnevas aruelus osalesid Lääne-Harju valla vallavanem Jaanus Saat, Telia tegevjuht Holger Haljand, Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa, Stillabunt tegevjuht Marina Gutel-Reile ja Gameboy Tetris.

Huvitavale ja harivale rohekonverentsile panid võimsa punkti Gameboy Tetrise ja Minimal Windi kontsert. 

Rändekaladepäeva rännak Vasalemma jõe kaldal

Meie populaarsete heategevuslike rännakute maikuu vaatus toimub 18. mail Vasalemma jõe ääres ja on läbi ja lõhki kalateemaline!

Rändekaladepäeva rännak Vasalemma jõe kaldal algab kell 11. Alustuseks kuulame, miks ja kuidas lammutati kalade rännet takistanud Vanaveski pais ning seejärel suundume üheskoos jalutuskäigule! Piki kallast kõndides kuuleme oma ala ekspertidelt nii Vasalemma jõe ja sealsete kalade seisundi kohta kui ka viimaseid ohustavate röövpüüdjate tegudest.

Meie matkajuhtideks on Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark ja Eesti Kalastajate Seltsi Vabatahtlik Kalakaitse meie piirkonna juht Oliver Meindok.

Matka lõpus tee ja kerge amps! Et teaksime kogustega arvestada, siis palume märkida end Facebooki üritusel ,,Rändekaladepäeva rännak Vasalemma jõe kaldal''  osalejaks. 

Jalutuskäik on jõukohane kõigile, seega võtke kaasa igas vanuses pereliikmed ning lemmikud!

Osavõtt on tasuta. Kuna aga tegemist on meie heategevusliku matkaseeria "Kõnnime laste ja tervise heaks" järgmise episoodiga, siis kohapeal on võimalik anda oma panus Tallinna Lastehaigla Toetusfondi enneaegsete laste ravi jaoks!

aprill 2024